Soovite kohtusse pöörduda?
Väärteo- ja kriminaalmenetlust ei saa üksikisik algatada, seda saab teha vaid riigi- või omavalitsusorgan: nt politsei, prokuratuur, maksu- ja tolliamet, vallavalitsus jt. Kui teil on kahtlus, et on toime pandud väär- või kuritegu, on kõige lihtsam pöörduda politseisse, kust teid vajaduse korral edasi juhatatakse.
Lepingu- ja võlavaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused, pankrotiasjad ja tööõiguse küsimused – selline on lühike loetelu maakohtus lahendatavatest asjadest.
Kui soovite neis asjus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, peate teie hagejana esitama kohtule hagiavalduse kostja ehk selle isiku vastu, kellele teie haginõue on suunatud. Nõuded hagiavaldusele leiate kohtust.
Maakohtud lahendavad ka hagita asju. Erinevalt hagimenetlusest, kus tõendamise kohustus on eelkõige hagejal ja kostjal, on kohtu roll hagita menetluses aktiivsem. Levinuim hagita menetlus on maksekäsu kiirmenetlus – lihtsustatud kirjalik menetlus, mis võimaldab kohtuistungita ja väiksemate kuludega saada kohtulahendit näiteks rahalistes nõuetes (kuni 100 000 krooni koos intressi ja viivisega, vt täpsemalt siit).
Alates 1. jaanuarist saab maksekäsu kiirmenetluse avaldust nii võlanõudes kui lapse elatsinõudes esitada üksnes elektrooniliselt portaali E-toimik kaudu. Portaali saab siseneda ainult ID-kaardiga ja E-toimiku kaudu esitatav avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada.
Maakohtusse on mõtet pöörduda ka siis, kui soovite oma majandusliku olukorra tõttu saada riigi õigusabi tsiviil-, väärteo- või kriminaalmenetluses. Taotlus õigusabi saamiseks esitage maakohtule, mille tööpiirkonnas elate või mille tööpiirkonnas õigusabi osutamist soovite.
Väga lihtsustatult öeldes lahendab halduskohus vaidlusi, mille üheks pooleks on riik või omavalitsus (või ametnik), kes on oma ülesandeid täites rikkunud üksikisiku (või juriidilise isiku) õigusi. Omandireformi ja maareformiga seotud vaidlused, avalik teenistus, maksuhaldus, kodakondsus- ja migratsiooniküsimused, samuti riigihanked, riigivara, ehitus ja planeerimine, riigivastutus – selliseid vaidlusi lahendab halduskohus.
Halduskohtusse võite kaevata ametiasutuse, ametniku või muu ametiisiku üksikjuhtumi reguleerimiseks antud korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või muu õigusakti, aga ka halduslepingu (avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping) ja -toimingu. Seaduste ja määruste peale halduskohtusse kaevata ei saa, sest need ei reguleeri üksikjuhtumeid. Halduskohtusse ei saa kaevata ka kohtuotsuste peale – sel juhul tuleb pöörduda kõrgema astme kohtu (ringkonnakohtu või riigikohtu) poole.
Ka haldusasjas võite taotleda riigi õigusabi.
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline:
Esimese astme kohtud on haldus- ja maakohtud. Tallinna ja Tartu halduskohtu juures on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Neljal maakohtul – Harju, Pärnu, Tartu ja Viru – on kohtumajad igas maakonnakeskuses.
Teise astme kohtud on ringkonnakohtud Tallinnas ja Tartus. Need arutavad kaebusi esimeses astmes tehtud otsuste peale.
Riigikohus Tartus arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
Kohtumenetlus jaguneb:
· väärteo- ja kriminaalkohtumenetlus – tuvastatakse, kas on toime pandud väär- või kuritegu ning kas, keda ja kuidas tuleb selle eest karistada;
· tsiviilkohtumenetlus – vaadatakse läbi eraõiguslikest suhetest (nt pere- omandi-, võlasuhted) tulenevaid kohtuasju;
· halduskohtumenetlus – lahendatakse avalik-õiguslikke vaidlusi (nt kontrollitakse riigi või omavalitsuse haldusakti või toimingu õiguspärasust).
Väärteo- ja kriminaalmenetlust ei saa üksikisik algatada, seda saab teha vaid riigi- või omavalitsusorgan: nt politsei, prokuratuur, maksu- ja tolliamet, vallavalitsus jt. Kui teil on kahtlus, et on toime pandud väär- või kuritegu, on kõige lihtsam pöörduda politseisse, kust teid vajaduse korral edasi juhatatakse.
Tsiviilvaidlusega pöörduge maakohtusse
Lepingu- ja võlavaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused, pankrotiasjad ja tööõiguse küsimused – selline on lühike loetelu maakohtus lahendatavatest asjadest.
Kui soovite neis asjus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, peate teie hagejana esitama kohtule hagiavalduse kostja ehk selle isiku vastu, kellele teie haginõue on suunatud. Nõuded hagiavaldusele leiate kohtust.
Maakohtud lahendavad ka hagita asju. Erinevalt hagimenetlusest, kus tõendamise kohustus on eelkõige hagejal ja kostjal, on kohtu roll hagita menetluses aktiivsem. Levinuim hagita menetlus on maksekäsu kiirmenetlus – lihtsustatud kirjalik menetlus, mis võimaldab kohtuistungita ja väiksemate kuludega saada kohtulahendit näiteks rahalistes nõuetes (kuni 100 000 krooni koos intressi ja viivisega, vt täpsemalt siit).
Alates 1. jaanuarist saab maksekäsu kiirmenetluse avaldust nii võlanõudes kui lapse elatsinõudes esitada üksnes elektrooniliselt portaali E-toimik kaudu. Portaali saab siseneda ainult ID-kaardiga ja E-toimiku kaudu esitatav avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada.
Maakohtusse on mõtet pöörduda ka siis, kui soovite oma majandusliku olukorra tõttu saada riigi õigusabi tsiviil-, väärteo- või kriminaalmenetluses. Taotlus õigusabi saamiseks esitage maakohtule, mille tööpiirkonnas elate või mille tööpiirkonnas õigusabi osutamist soovite.
Millal pöörduda halduskohtusse?
Väga lihtsustatult öeldes lahendab halduskohus vaidlusi, mille üheks pooleks on riik või omavalitsus (või ametnik), kes on oma ülesandeid täites rikkunud üksikisiku (või juriidilise isiku) õigusi. Omandireformi ja maareformiga seotud vaidlused, avalik teenistus, maksuhaldus, kodakondsus- ja migratsiooniküsimused, samuti riigihanked, riigivara, ehitus ja planeerimine, riigivastutus – selliseid vaidlusi lahendab halduskohus.
Halduskohtusse võite kaevata ametiasutuse, ametniku või muu ametiisiku üksikjuhtumi reguleerimiseks antud korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või muu õigusakti, aga ka halduslepingu (avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping) ja -toimingu. Seaduste ja määruste peale halduskohtusse kaevata ei saa, sest need ei reguleeri üksikjuhtumeid. Halduskohtusse ei saa kaevata ka kohtuotsuste peale – sel juhul tuleb pöörduda kõrgema astme kohtu (ringkonnakohtu või riigikohtu) poole.
Ka haldusasjas võite taotleda riigi õigusabi.
Kasulikku infot leiate ka veebilehtedelt www.just.ee, www.kohus.ee, www.riigikohus.ee.
